NHC 2022 konverents
XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverents (NHC2022)
„Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid"
15.–18. august 2022 Tallinna Ülikoolis
Tegemist on iga kahe aasta tagant organiseeritava Põhjamaade ja Balti riikide hüdroloogide assotsiatsiooni (Nordic Association for Hydrology – NHF) konverentsiga, mille seekordne korraldaja riik on Eesti ja vastutav organisaator Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus. Konverentsiga tähistatakse ühtlasi ka NHFi 50-ndat tegevusaastat.
Konverentsi keeleks on inglise keel, konverentsi inglise keelse kodulehe ja kogu info leiate SIIT.
NHC2022 konverentsi avapäev (15. august) on eestikeelne ja selle vastutavaks korraldajaks on Keskkonnaagentuur (KAUR).
Päeva teemaks on
„100 aastat Eesti hüdroloogilist seiret”,
mille eesmärgiks on tutvustada Eesti hüdrometeoroloogia alaseid uuringuid ja tegevusi läbi ajaloo ning vaadata ka valdkonna tulevikutrende.
Konverentsi EESTI PÄEV toimub 15. augustil 2022 kl 09.30–16.30 Tallinna Ülikoolis, auditoorium Maximum´is.
Konverentsipäev on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Kohtade arv on piiratud, osalemiseks on vajalik eelregistreerimine SIIN hiljemalt 08.08.2022.
09.30–10.00 Registreerumine
10.00–10.15 Avasõnad korraldajatelt Keskkonnaagentuur, Tallinna Ülikool
1. teemaplokk Hüdroloogiline seire eile ja täna
10.15–10-45 Veeseire liigid, andmed ja tähtsus - Anne Martin, Keskkonnaagentuur
10.45–11.15 Tänapäevane hüdroloogiline seire Eestis - Jana Põldnurk, Keskkonnaagentuur
11.15–11.30 Kohvipaus
2. teemaplokk Veeökosüsteemid ja hüdroloogia
11.30–12.00 Hüdrometeoroloogilise sooseire andmestiku teadus-arenduslikud rakendused - Elve Lode, Tallinna Ülikool
12.00–12.30 Kevadsuurvesi Eesti jõgedel - Arvo Järvet, Veeühing
12.30–13.00 Allikate seiramine vabatahtlike abiga – mida oleme õppinud allikad. Info esimesest aastast - Jaanus Terasmaa, Tallinna Ülikool
13.00–13.45 Lõuna
3. teemaplokk Tehnika ja tulevikuteenused hüdroloogias
13.45–14.15 Särevere hüdromeetriajaama projekteerimine, tehniline lahendus ja ehitus - Joonas Oja, Insenerehituse AS
14.15–14.45 Kaugseireteenused hüdroloogias – üleujutused ja jääkaart - Liis Sipelgas, TalTech
14.45–15.00 Kohvipaus
4. teemaplokk Vesi on elu alus
15.00–15.20 Üleujutused haabjapärandi säilitajana - Aivar Ruukel, Soomaa.com giid
15.20–15.40 Sindi kärestikuaerutamine ja selle perspektiivid - Siim Peetris, EAF juhatuse liige, treener
15.40–16.10 Sindi pais ja Pärnu jõestiku elurikkus - Timo Kark, Keskkonnaagentuur
16.10–16.30 Kokkuvõte, päeva lõpp
Eesti hüdrometeoroloogilisel seirel on pikk ajalugu ja esimesed vaatlused ulatuvad juba üle-eelmisse sajandisse – Tartus Emajõel alustati veetaseme mõõtmisega juba 1867. aastal. Süstemaatilisi hüdroloogilisi vaatlusi meie jõgedel hakati noores Eesti Vabariigis tegema 1920ndate alguses, kui pandi alus hüdromeetriajaamade püsiseire võrgustikule. Mõistes, kui oluline on informatsioon meie veeressursist, avati üle Eesti üha enam hüdromeetriajaamasid ja nende arv ulatus tipphetkel veidi üle saja! Hüdroloogilisi vaatlusi ei katkestanud isegi Teine maailmasõda, vaatlejad tegid oma tööd hoolimata ümberringi kärgatavatest pommidest ja püssipaukudest, mõõtsid veetaset ja vooluhulka, kogusid andmeid veetemperatuuri, jäänähtuste ja taimestiku kohta.
Kuigi Eesti taasiseseisvumisel vähenes majanduslikult rasketel aastatel jaamade arv märkimisväärselt, siis koos automatiseerimisega alates 2006. aastast on seirevõrgus umbes paarkümmend jaama taasavatud. Tänapäevase hüdroloogilise seire eesmärk on tagada ülevaade Eesti kvantitatiivsest veeressursist reaalajas ja pikaajalised usaldusväärsed andmed prognooside ja hoiatuste koostamiseks. Hüdroloogilise seire andmeid kasutatakse arvukates teadusuuringutes, planeeringutes, teedeehituses sildade ja truupide ning maaparandussüsteemide projekteerimisel, need on aluseks reostuskoormuste arvutustele ning olulised ka tavakodanikele, kes kasutavad infot huvi- või vajaduspõhiselt (kalurid, veespordi harrastajad jne).